fbpx

Valgete viinamarjasortide iseloomulikud omadused

Chardonnay

Chardonnay on maailma kõige tuntum viinamarjasort ja seda kasvatatakse kõikjal, kus veini toodetakse. Usutakse, et see on pärit kas Lähis-Idast või Prantsusmaalt Burgundia veinipiirkonnast. Chardonnay viljelemine on lihtne ja sellest on võimalik valmistada meeldivaid veine mitmes erinevas kasvupiirkonnas. Chardonnay viinamari on maitse poolest suhteliselt neutraalne, mistõttu sobib see eriti hästi tammevaadis laagerdumiseks.

Sellest toodetakse valgeid ja vahuveine nii sordi- kui ka seguveinidena. Chardonnay veinide aroomid jäävad rohelise õuna, meloni, ananassi ja tugeva, mesise, röstitud, iirise maitse vahele.

Chenin Blanc

Chenin Blanc (ka Pineau de la Loire ja Steen) on pärit Loire’i orust Prantsusmaalt. Tegemist on väga hapuka sordiga, mis tähendab seda, et seda võib kasutada igasuguste veinida tootmiseks vahuveinidest kuni dessertveinideni välja.

Väljaspool Loire´i on see sort eriti populaarne uue maailma veiniriikides, nt Lõuna-Aafrikas. Seal tuntakse Chenin Blanci nimega Steen ning tegemist on maailmas kõige rohkem viljeletava marjasordiga. Veinide maitsed on täis eksootikat, magusaid puuvilju, pirni ja mett.

Macabeo

Macabeo (katalaani keeles Macabeu) marjasorti viljeletakse ulatuslikult Kirde-Hispaanias Riojas Cava tootmise piirkondades, nt Barcelonas Hispaanias ning Languedocis Prantsusmaal. Eraldiseisvana kasutatakse seda kergelt hapukate ja noorte valgete veinide tootmisel. Traditsiooniliselt kasutatakse Macabeo marjasorti koos Xarel-lo ja Parelladaga Cava – Hispaania vahuveini – tootmiseks.

Parellada

Parellada marjasorti viljeletakse enamasti Kataloonia piirkonnas Hispaanias. Tegemist on Cava ehk Hispaania vahuveini tootmisel kasutatava viinamarjasordiga. Parellada on väga hapukas ja värske marjasort, millest toodetud veinid sobivad tänu oma värskusele kasvõi aperitiiviks.

Pinot Gris

Pinot Gris (ka Pinot Grigio) on vana marjasort, mida tunti juba keskajal Burgundia piirkonnas. Usutakse, et marjasort põlvneb punasest Pinot Noir´ sordist, kuna Pinot Gris´ marja värv võib jääda lausa väga tumeda, isegi halli (prantsuse keeles „gris“) ja väga heleda vahele ning sordi DNA-profiil on oma esiisa omaga väga sarnane. Pinot Gris´ marjast valmistatud veinid on sõltuvalt tootmispiirkonnast ja -viisist oma omadustelt väga erinevad: Alsace’ist saab täidlaseid veini, Californias kasvanud marjad on enamasti aga külluslikud ja kerged. Sordile on omane õuna, roosi, nelgi, kaneeli ja mee aroom.

Riesling

Rieslingi juured ulatuvad Saksamaale Reini piirkonda ja esimesed märgid Rieslingi marjasordi kohta pärinevad kloostriraamatutest juba 1450ndatest. Tegemist on veinimaailmas väga tuntud viinamarjasordiga, kuid seda peetakse eelkõige saksakeelse veinimaailma sordiks. 1997. aastal tõusis Riesling Saksamaa enimviljeletuimaks viinamarjaks. Tegemist on aeglaselt küpseva sordiga ja oma olemuselt väga hapuka marjaga, milles võib eristada lille, mee, tsitruse, virsiku ja õuna lõhna.

Sauvignon Blanc

Sauvignon Blanc on rohelise kestaga viinamari, mis on pärit Prantsusmaalt Bordeaux’ piirkonnast. Sorti on viljeletud juba pikka aega – esimesed märgid pärinevad 18. sajandi keskelt. Tegemist on ühe maailma tuntuima sordiga ja selle tunneb lihtsalt ära musta sõstra aroomi järgi. Prantsusmaa on selle sordi tähtsaim viljeleja, kuid tänu uuele maailmale sai sort veinisõpradele tuntumaks juba 1980ndatel. Sauvignon Blanci veinid on enamjaolt kuivad ning hapukad ning aroomides võib eristada nõgest, karusmarja, sõstart ja rohttaime.

Sémillon

Ühendatakse sageli teiste marjasortidega, nt Sauvignon Blanciga. Pea kõikides valgetes Bordeaux´ veinides on mõnevõrra Sémilloni. Nõutud sort Austraalias Hunter Valley´s. Kuna tegemist on sordiga, mis tõmbab hästi ligi väärishallitust, sobib Sémillon hästi dessertveinide valmistamiseks. Veinid on neutraalsed, ümar-täidlased ja vähehappelised. Aroomis on tunda rohttaime, tsitrust, mett ja röstsaia.

Trebbiano

Trebbiano (prantsuse keeles ka Ugni Blanc, Saint-Emilion, Clairette Ronde) puhul on tegemist ühe maailmas enim kasvatatava valge viinamarjasordiga ja seda kasutatakse paljudes väga hinnatud veinides vaid vähesel määral. Trebbiano on tõenäoliselt pärit Kesk-Itaaliast ja juba 13. sajandist. 13. sajandil levis sort Itaaliast Prantsusmaale, kus seda teatakse paremini nime all Ugni Blanc. Tänapäeval on see kogu maailmas väga populaarne destilleerimise tooraine. Marja aroomis on tunda õuna, kerget puuviljalisust, karusmarja, punast sõstart ja kibesust.

Xarel’lo

Xarel’lo on valge marjasort, mida kasvatatakse eelkõige Kataloonia piirkonnas. Koos Macabeo ja Parelladaga kasutatakse seda Hispaania vahuveini Cava tootmisel. Sorti kasutatakse ka ühe peamise marjana absindi valmistamisel.

 

Veini valiku tegemisel aitame Teid heameelega, võta ühendust info@estvein.ee