fbpx

Meie veinipoest leiab suurem osa Bordeaux veine, mis on tänapäeval kuulsaim,vanim veinitootmis maakond maailmas! Bordeaux veinidest, 89% toodetakse punast veini, ülejäänud on valged(eeskätt Sauternes) ning väikses koguses ka rosed ja cremanti.

Tutvustame veidi Bordeaux ajalugu

Bordeauxi nimetus tuleneb prantsusekeelsest sõnadest au bord de l’eau mis tähendab “vete või veekogude ääres“, viidates Gironde suudmealale kus saavad kokku Garonne ja Dordogne jõed. Bordeaux’ linn on Prantsusmaal üks kaunimaid linnu, mille edu on sajandeid saatnud rahvusvaheline veinikaubandus. Bordeaux’s kasvatasid viinapuid juba 1. sajandil keldid, seejärel ala vallutanud roomlased ning 12. sajandil andis piirkonnale hoo sisse Akvitaania Eleanori ja Inglise troonipärija Henry II abielu. See abielu liitis piirkonna Inglismaaga ning algas aktiivne veinikaubandus Bordeaux’ ja Inglismaa vahel. 18. sajandil algas piirkonna kuldaeg, elavnes meretransport, kaubandus, sh veinikaubandus, Bordeaux’ linnast kujunes tähtis sadam. 2007. aastal arvati Bordeaux’ linn UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Miks tulevad Bordeaux’ st niivõrd head veinid?

Viinamarjade kasvatamiseks peavad olema ideaalsed tingimused, mis on Bordeaux veinipirkonnas täiesti olemas. Seetõttu sealt tulevaki suurepärased veinid. Piirkonna geoloogilise aluspinnas on paekivi, mis muudab mulla kaltsiumirikkaks. Piirkonna kliima tervikuna on tänu Atlandi ookeani lähedusele mereline. Garonne ja Dordogne jõed niisutavad piirkonda ning need jõed määratlevad ka peamised alamregioonid:
Paremkallas – asetseb Dordogne jõe paremal kaldal, Bordeauxi põhjaosas, Libourne linna ümbruses.
Entre-deux-mers – ala, mis prantuse keeles tähendab „kahe mere vahel”, tähistab jõgedevahelist piirkonda, mis jääb Dordogne ja Garonne vahele.
Vasakkallas – asetseb Garonne jõe vasakul kaldal, Bordeauxi linnast lääne -ja lõuna pool. Vasakkallas jaotatakse omakorda:
Graves – piirkond Bordeauxi linna ülemjooksul.
Medoc – piirkond Gironde ja Atlandi ookeani maanina vahel, mis asub Bordeauxi linna alamjooksul.
Bordeaux pinnas tervikuna on kruusane, liivakivine ja savine. Piirkonna parimad viinamarja istandused asetsevad hea drenaažiga kruusasel pinnasel, mida leidub palju Gironde jõe ümbruses. Ka Bordeauxi üks vanasõna ütleb, et parimatest veinmõisatest “näeb jõge“. Enamik istandusi, mis asetsevad jõgede vahetus läheduses kuuluvad klassifitseeritud veinimõisate hulka.

Kvaliteedisüsteem

1855 aastal loodi Napolen III nõudel Bordeauxi veinimõisade klasssifikatsioon, mille aluseks võeti veini toonane hind ja veinimõisa tuntus. Seda klassifikatsiooni on on muudetud sellest ajast vaid kahel korral. 1856. a. lisati Chateau Cantemerle 5-sse Grand Crus Classe ja 1973. a. tõsteti Chateau Mouton-Rothchild teisest klassist esimesse.

1st Grand Cru Classes on 5 mõisa: Chateau Lafite-Rothschild (Pauillac), Chateu Latour (Pauillac), Chateau Margaux (Margaux), Chateau Haut-Brion (Pessac-Leognan) ja Chateau Mouton-Rotschild (Pauillac).
2nd GCC – 14 veinimõisa
3rd GCC – 14 veinimõisa
4th GCC – 10 veinimõisa
5th GCC – 18 veinimõisa
Sauternes Grand Cru 3-e klassi
1er Cru Superieure – 1 veinimõis
1er Cru – 11 veinimõisa
2nd Cru – 15 veinimõisa

Millised on peamised viinamarjasordid?

Peamiselt valmistatakse sealsed veinid viinamarjasortide segust. Punaste veinide puhul, kõige tähtsamad sordid on Merlot ning Cabernet Sauvignon. Nende kahe marjaga segatakse veel näiteks Cabenert Franci, samuti on lubatud Petit Verdo, Malbec ja Carmenere viinamarju. Tavapärane Bordeaux kvaliteetvein on segu 70% Cabernet Sauvignon, 15% Cabernet Franc ja 15% Merlot. Merlot domineerib Saint-Émilion, Pomerol jt paremakalda veinimõisates, kus tavapäraselt on 70% Merlot, 15% Cabernet Franc ja 15% Cabernet Sauvignoni.

Valge Bordeaux vein tuleb peamiselt ja magusate veinide puhul ainult Sauternes-st, mis on valmistatud Semillon, Sauvignon Blanc ja Muscadelle viinamarjadest. Tavapäraselt on segus 80% Semilloni ja 20% Sauvignon Blanci. Ka valged Bordeaux veinid, nii nagu ka punased on tavaliselt segud, mille katvaim osa on kõige sagedamini Semillon. Lisaks on lubatud ka viinamarjasordid nagu on Sauvignon gris, Ugni blanc, Colombard, Merlot Blanc, Ondenc ja Mauzac.