PUNANE VEIN

Punane vein saab oma punaka värvi tumedate viinamarjade kestadest, millel lastakse viinamarjamahlas ühes veinitootmisetapis tõmmata. Punase veini värvi sügavus ja toon võivad olla väga erinevad, jäädes kahvatu lilla ja intensiivse rubiinpunase vahele. Viinamarjade kestad eritavad veini ka parkaineid ehk tanniine, mida punane vein alati mingil määral sisaldab.

Tuntuimateks punase veini viinamarjasortideks on Cabernet Sauvignon, Merlot ning Shiraz, mida teatakse ka nime all Syrah. Kõik kolm viinamarjasorti on algselt pärit Prantsusmaalt, kuid tänapäeval viljeletakse neid pea kõikides riikides, kus veini toodetakse.

Erinevaid viinamarjasorte võib ka omavahel ühendada, nii saavutatakse tasakaalukas veini maitse. Näiteks on klassikaliseks kombinatsiooniks väga tanniiniderikas, kange ja tugevamaitseline Cabernet Sauvignon ning küps puuviljaline ja pehme Merlot.

Punaseid veine klassifitseeritakse selle põhjal, kuidas need suus tunduvad: kerged, keskmise täidlusega, täidlased ja väga täidlased.

Punast veini peetakse tavaliselt parimaks veiniks punase liha, ulukiliha ja täidlase maitsega toidu kõrvale. Tasub siiski meeles pidada, et veini valimine toidu kõrvale sõltub ka nii veini kui toidu valmistusviisist ja maitsestamisest. Kala kõrvale valitakse enamasti valge vein, kuid näiteks suitsukala võib moodustada punase veiniga oivalise kombinatsiooni, kui vein sisaldab ka suitsuseid ja röstiseid aroome.