Et teha veini valik natukene kergemaks, oleme kirjutanud lahti punaste viinamarjasortide iseloomulikud omadused.

Punaste ja roosade veinide värvus tuleneb tootmisel kasutatavatest tumedatest viinamarjasortidest. Viinamarjade värvained peituvad kestade sees, millest need imenduvad käärimise ajal viinamarjamahla sisse. Samal ajal väljub seemnetest ja kestadest punastele veinidele omaseid parkaineid ehk tanniine.

Mullastik, kliima ja tootmisviis mõjutavad oluliselt veinide iseloomu, kuid kõige rohkem mängib lõpptulemuse puhul rolli tootmisel kasutatav viinamarjasort.

Cabernet Sauvignon

Maitsed: Paprika, roheline oliiv, ürdid, must kirss

Üks tuntumaid ja populaarseimaid marjasorte. Sort on pärit Bordeaux’st, kuid tänapäeval viljeletakse seda kõikjal maailmas. Cabernet Sauvignon on kõrge värv- ja parkainete sisaldusega, mis annab tugeva värviga, jõuliselt aroome, happeid ja tanniine sisaldavaid veine. Tänu oma tugevale ülesehitusele on Cabernet Sauvignon väga hea sort pikaajaliseks küpsemiseks mõeldud veinide valmistamiseks.

Merlot

Maitsed: Arbuus, maasikas, kirss, ploom

Merlo’t on punaste Chardonnay! Merlot’st valmivad veinid on Cabernet Sauvignon’iga võrreldes vähem aromaatsed, tanniinsed ja happesed. Samas on veinil  rohkem ümarust ja alkoholi.Merlot´ veinid on oma olemuselt pehmed, puuviljased, täidlased ning pehmelt tanniinsed ja neis võib eristada näiteks punaste marjade, sõstarde, ploomide, rosinate, suitsu ja šokolaadi aroome.

Pinot Noir

Maitsed: Peet, tomatileht, musttsõstar, kirss, ploom

Pinot Noir (ka Pinot Nero ja Spätburgunder) kuulub klassikaliste ja traditsiooniliste marjasortide hulka. Sellest toodetakse peamiselt punaseid ja vahuveine. Marjale omaselt on veinides tunda pipra, vürtside, maasika, vaarika, kirsi, suitsu, iirise, vanilje ja šokolaadi aroome. Segu on tumeda viinamarjasordiga, mille kest on tüüpilisel juhul üsna õhuke, sisaldab vähe värvikomponente ja annab seetõttu mõõdukalt tanniine ning on heledama värvusega. Kuumas kliimas elegantsus kaob ja vein omandab tugevalt moosise iseloomu.

Sangiovese

Maitse: Kirsikook, aniis, tubakas

Tegemist on Itaalias tähtsa ja nõutud marjasordiga ning Chianti veinide tähtsaima punase sordiga.Sangiovese veinid on oma kõrghetkel täidlased, vürtsikad ja pikaldased. Aroomides on tunda näiteks piparkoogivürtse ja õuna, maasikat, vaarikat ning kannikest.

Tempranillo

Tempranillot (mh ka Tinta Fino, Cenceibel, Ull de Liebre ja Tinta Roriz) viljeletakse ulatuslikult selle koduriigis Hispaanias ja tegemist on Rioja piirkonna levinuima punase marjasordiga. Tempranillost valmistatakse täidlasi ja tugevaid punaseid veine.Tempranillo veine võib juua juba väga noorest peast, kuid hinnalisemad neist on laagerdunud tammevaatides aastaid. Tempranillo veinid on rubiinpunast värvi ja neis saab eristada marjade, pipra, nelgi, suitsu ning vanilje aroome.

Malbec

Malbec on pärit Bordeaux’ piirkonnast Prantsusmaalt, kuid seal kohtab seda tänapäeval väga harva. Oma päritoluriigis, Prantsusmaal, saab sellest alkoholisisaldusega, kuid magedat veini. Sordi omadused pääsevad esile alles soojas kliimas, kus sellest valmistatakse kangeid, aromaatseid ja tanniinseid veine.

Carmenere

Carmenère (ka Cabernella, Bouton Blanc ja Grand Carmenet) on 18. sajandi Prantsusmaalt, Bordeaux´st pärit punane marjasort, mida kasutati rohkelt umbes kuni 19. sajandi keskpaigani, pärast mida kadus see täielikult veinimaailma kaardilt. Sort tegi hüppelise tõusu läbi alles 1990ndatel, kui viinamarjasortide viljelemises otsustati naasta juurte juurde. Tänapäeval leidub suuri kasvualasid lisaks Prantsusmaale ka Tšiilis. Carmenère on väga Merlot’ tüüpi sort ja segamise tulemusel kasutataksegi seda just koos Merlot’ ning Cabenet´ga. Sellele on omased tšilli, mustika, lagritsa, šokolaadi, sõstarde ja vaarika aroomid.